Leedrist üldiselt
Leeder
(Sambucus L.) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Eestis kasvatatakse ilupõõsana kaht liiki, mis on juba 17. sajandist metsistunud.
- Sambucus racemosa – punane leeder, hajusalt;
- Sambucus nigra – must leeder, peamiselt Lääne-Eestis.
Milline on must leeder?
Juunis ja juuli alguses puhkevad mustal leedril valged lõhnavad õied.
Parim aeg õite korjamiseks on siis, kui nad on just õide puhkenud.
Õied on imeilusad ja lõhnavad nii hästi!
Õied sobivad kuivatatuna tee tegemiseks. Õitest valmistatud siirup maitseb samuti imeliselt!
Musta leedri õied sisaldavad glükosiid sambunigriini, bensaldehüüd sinihapet, rutiini, eeterlikke õlisid (kuni 32%), orgaanilisi happeid (askorbiin-, kofeiin-, õun-, palderjan-, klorogeenhapet), parkaineid, vitamiin E. Õisi kasutatakse teena, higistamaajava vahendina võitluses nakkushaigustega – siin ei erine rahvameditsiin tavameditsiinist. Leedripuu õied mobiliseerivad harukordselt tõhusalt organismi kaitsejõude. Peale selle loetakse neid parimateks verdpuhastavateks vahenditeks ebapuhta naha ja ebameeldiva kehalõhna korral. Leedriõisi, samuti lehti ja koort, kasutatakse reuma ja podagra korral.
Koore suhtes on rahva hulgas levinud arvamus, et see toimib lahtistavalt vaid siis, kui koort kogutakse suunaga ülalt alla, vastupidises suunas korjatult toimib aga okseleajavalt.
Musta leedri viljad
Leedripuu marjad on maitselt umbes midagi toominga ja mustika vahepealset – täidlase, ent sugugi mitte magusa ega hapu maitsega.
Leedrimarjade kohta on korraldatud arvukalt uuringuid, millega on tõestanud leedrimarjades sisalduvate ainete positiivset mõju erinevatele haigusnähtudele.
Iseäranis tõhusaks peetakse neid aga just gripilaadsete sümptomite leevendamisel – leedrimarjad on üks väheseid, mis aitavad ka siis, kui grippi juba põetakse. Lisaks marjade võimsale immuunsussüsteemi tugevdavale toimele, on leitud, et need aitavad ka astma, diabeedi, kõrge kolesterooli, kehva nägemise, närvihaiguste, seljavalu, kuseteede põletike ning bakteriaalsete ja viiruslike põletike puhul,
Leedrimarjad sisaldavad orgaanilisi pigmente, tanniine, aminohappeid, karotenoide, flavonoide, suhkrut, rutiini, A ja B ning suures koguses C vitamiini. Marjadel on ka kergelt lahtistav ja diureetiline ning higistamist soodustav mõju.
Peetakse tõenäoliseks, et antioksüdandid nimega bioflavonoidid ja teised proteiinid leedrimarjades hävitavad gripiviiruste võime rakku mõjutada ja stimuleerivad vastupanuvõimet nendele haigustele. Ained nimega antotsüaniinid aga omavad põletikuvastast toimet.
Leedrimarjadest valmistatakse erinevaid siirupeid, puuviljalikööre ja marmelaade.
Musta leedri viljad
• Küpseid vilju kasutatakse värskelt või kuivatatuna mitmesugustes hoidistes, küpsetistes, püreedes, marmelaadis ja mitmesuguste jookide valmistamisel: veinis, likööris, siidris, siirupis ja mehus.
• Värsketest viljadest pressitud mahl on purpurpunane. Leedrikeedist võib teha ka koos õunte või
sidrunitega.
• Saksamaal usutakse, et kes sööb leedriviljadest tehtud kooki, ei jää kogu aasta jooksul haigeks.
Prantsuse köögis kasutatakse ka noorte okste säsi toiduks nagu asparit ehk sparglit. Kevadel pärast pungade puhkemist kasvanud noored võsud sobivad hästi toiduks, kui neid soolvees keeta. Saksamaal on leedrivilju isegi magusas kaerasupis kasutatud.
• Viljadega on värvitud ka riideid ja juukseid.
• Musta leedri küpsetest viljadest võib pressida mahla, viljadest saab teha keedist ja tarretist. Kuumutamisel või kuivatamisel mürgiseid ühendid lagunevad, siiski soovitatakse viljad läbi sõela hõõruda, et seemned eraldada.
• Euroopas on mitmel pool rajatud tööstuslike hoidiste tegemiseks suured leedriistandused.
• Keemiliselt koostiselt on musta leedri viljades vähe suhkruid (6%) ja nad sisaldavad vähe kaloreid: 100 grammis viljades on 64 kcal. C-vitamiini on 100 grammis viljades 18 mg, veel on seal märkimisväärselt (2%) rutiini, mis on vajalik veresoonte elastsuse tagamiseks.
Leedri abil raviti juba kiviajal. Seejuures oli eriline tähtsus musta leedri viljadel, mille mahla kasutati lahtistajana, viljadest saadud keedist aga köha ja külmetushaiguste korral. Keskajal kasutati leedrit kangaste ja juuste värvimiseks. Selle aja meditsiinis soovitati seda taime lahtistava, usse väljutava, haavasid parandava vahendina, peamiselt rohelisi võrseid ja vilju. Soovitati samuti peavalude, vesitõve, naistehaiguste korral.
Leedripuu päritolu Hiiumaal võib seostada Rootsi ajaga.
Sadu aastaid tagasi tõi Hiiu-Suuremõisa lossi aednik mõisaparki leedri taime,
kuna usuti, et see kaitseb ja hoiab lossi kurjade vaimude, pikse ja muu halva eest.
Seda on leeder ka hästi teinud. Suuremõisa loss on sajandeid vapralt seisnud ja püsinud.
Mõisaaegsete taimede järeltulijatest oleme kasvatanud taimed,
mille väge ja võimu me nüüd hoole ja armastusega pudelitesse paneme.